Tekk jõudis omanikuni!

Heihei!

Otsustasin siiski viimase blogipostituse teha nüüd, kuna tekk sai omanikule üle antud ja mul oleks mõned armsad pildid Teile näidata. Laupäeval käisime Tartus, lõpuks ometi nägin Jesperit...ta on NIIIIIIIIIII ARMAS! Võitis mu südame hetkega. Hetkel meeldis tekk Lõvile rohkem, noh eks see ole see kasside asi, kuid kui Jessu suuremaks saab, siis kindlasti on tal seal hea mängida ja roomata. 

Tädi südant võitmas :')

Tekk on valmis ning turvalistes kätes- kõik on õnnelikud!

Ilusat talve ja jõuluaega,

Eliise.

Finišhijoon ületatud!!!

TEREEEEE!

Kolmapäevases tunnis oli mu ülesandeks viimased ääred kinni õmmelda, sain sellega hakkama, kuid lõpptulemusega polnud üldse rahul, kuna ääred hakkasid lokkima. Niisiis kodus harutasin kõik uuesti üles ja natukese empsi abiga sai kõik uuesti tehtud. Nüüd olen väga rahul lõpptulemusega!!! :D Koduse õmblusmasina saime ka korda, õigemini, niit läks seetõttu katki, et nõel oli natuke liiga peenike mu paksu teki õmblemiseks. Vahetasime nõela paksema vastu ja sai ilusti õmmeldud. 

Kuidas võtaksin kokku need 10.nädalat? 

Kui õpetaja sellest ideest meile rääkis, pööritasid kõik ilmselt silmi ja mõtlesid, et oi issand, mis meid küll ees ootab. Eriti, kui on antud nii vabad käed, siis ei ole need ideed nii kerged tulema.

Võib-olla ongi idee väljamõtlemine üks raskemaid osi selle juures, kuid kui idee tuleb, sujub kõik ilusti edasi.

10.nädala jooksul õppisime kõik niimõndagi. Alustaksin siis näiteks ajaplaneerimisoskusest, kõik ülesanded tuleb ilusti 10.nädala peale ära jaotada ning pead kindel olema, et sa oma plaani ka järgida suudaksid. Kui valid omale töö, millega pole varasemalt kokku puutunud (näiteks nagu mina), siis peab arvestama, et kõik ei pruugi kohe suurepäraselt välja tulla, peab kannatlik olema ja aina proovima-proovima. Kannatus ei tohi katkeda!!! Isegi kui kõik ei taha suurepäraselt välja tulla. Kindlasti peab olema igasühes kohusetunne ning tahtejõud, kuna blogimine ja ajakavas püsimine nõuavad siiski pingutust. Järjekindlus viib võiduka lõpuni!!!

Mina arvan, et selline 10.nädala projekt on üpris oluline ning teised klassi peaksid selle samuti läbima, kogemus on pool võitu, kuid oma lõpptulemust on uhke vaadata ja imetleda!

Sellega saavadki minu seiklused siinkohal läbi, kuid blogi jääb järgnevatele 10.nädala projekti tegijatele avatuks, et siit ideid ammutada. 

Olen oma tekiga 101% rahul ja see blogi on tõestuseks, et amatöör suudab lapitekki õmmelda.

Kõike head ja loodan, et kohtume veel,

Eliise. 

Isegi Nurrule meeldib!

                                                                           Ja Miisule.

Loodan, et Jesper mängib tulevikus selle teki peal sama suure rõõmuga, kui need kaks oranži karvapalli.

Lõpuspurt

No tere jälle, kallid-armsad lugejad!

Kolmapäevases tunnis sain natukese õpetaja abiga ääred ja nurgad nõeltega kinnitatud. Ehk siis koduseks ülesandeks pidi jääma mul äärte kokkuõmblemine ning ideepoolest teki täielik valmimine. KUID... kuna ma käsitsi tervet tekki õmmelda ei suuda, otsustasin seda muidugimõista masinaga teha. Väike osa õmmeldud, otsustas õmblusmasina nõel, et ta läheb katki..no okei, kui katki, siis katki, mis ikka teha. Vahetasime nõela ära, kuid masin enam õmmelda ei soovinud. Teeb mingit jube imelikku häält ning niit läheb koguaeg katki. Mul tõesti pole õrna aimu, mis see olla võib, kuna pool jookseb alt õigesti ning ülevalt on ka niit nii nagu peab.

Muud mul üle ei jää, kui homme koolis tekk lõpuni õmmelda. Kuid väga positiivne, et kohe-kohe-kohe on tekk 101% valmis!!!

Nüüd natuke teist-liini teema...nimelt rääkis õpetaja, et tulemas on Noore käsitöömeistri konkurss(?), kuhu peab õpilane, kes osaleda soovib, saatma 3 oma tehtud eset. Õpetaja arvas, et oleks tõesti tore, kui ma seal osaleksin, kuna tööde lõpptulemused on mul alati väga lahedad (aitäh, aitäh). Asjad pannakse raekoja platsil asuvasse galeriise vm. näitusele. Nii, kõik oleks muidugi väga tore ja vahva, kui mu meistriteosed (:D:D:D:D:D) oleksid näitusel ja puha, kuid mu armas Jesper saaks siis teki alles kevade alguses kätte. Nüüd ma ei teagi, mida teha või otsustada, kuid õnneks natukene on veel mõtlemisaega.

Pildid panen järgmises postituses, kui tekk on täiesti valmis :)'

Näeme finišhis,

Eliise.

Valgus tunneli lõpus...

Teretereteretere õhtust, Armsad blogilugejad!

Eelmises postituses jäin pooleli koha pealt, kus ütlesin, et panen kihid omavahel haaknõeltega kinni. See sai edukalt tehtud (natuke aega võttis, kuna väike kiisu arvas, et tal on jube põnev nende kihtidega mängida), lõpuks olin kuri ja panin ta teise tuppa kinni :D.
Niisiis, kolmapäevane tööõpetuse tund. Hakkasin mööda varasemaid õmblusjooni(???) kihte omavahel kokku õmblema, see oli omajagu ettevõtmine, kuna tekk on suur ja masina vahelt seda raske läbi lasta. Nagu ka arvata, siis tunnis ma kõike valmis ei saanud, kuna mul on ikka vägaaaa mahukas töö. Vedasin siis ilusti oma teki koju kaasa ja kukkusin laupäeva õhtul õmblema, kusjuures täitsa tore oli isegi, kuna kõik sujus ilusti. Kuna tahtsin kõik õmblusjooned läbi õmmelda, et tekk jääks täpselt selline nagu ma tahan, pidin nägema suurt vaeva. Kui keskmisi jooni õmblesin, tuli äärtest tekk rulli keerata ja see vaevu mahtus masina vahelt läbi. Homses tunnis hakkan lõpuks ometi ääri tegema ning siis ongi kõik!
Palju segast juttu, siiski amatöör õmblemas ja oma kogemusi jagamas... :D

Lõppu oodates,
Eliise.

Ja siin ka lubatud pildid, mida eelmine kord ei olnud!

Parimad uudised!!!

Tere jälle üle pika aja!

Alustan siis sealt, kus eelmine nädal pooleli jäin. Nimelt olin ma raske otsuse ees, kas minna haigena kooli või kodus tööd rabada. Otsustasin muidu küll koju jääda, kuid viimasesse tundi ehk tööõpetusse siiski läksin. Sealt ei saanud ma väga positiivseid uudiseid...arvasin, et teki tegemise selgroog on murtud, kuid ei. See kõige raskem osa alles algab, kuid samas kui need paar nädalat üle elada, siis võib öelda, et lõpusirge juba paistab!
NII JA NÜÜD PARIMAD UUDISED!
Enamus vaheajast veetsin Luksemburgis ning ühel päeval lõunatades, sai issi sõnumi. Issi sõnumi ette lugedes täitusid mu silmad täiesti pisaratega ja lõpuks plahvatasin suurest nutust- muidugi olid need õnnepisarad. MA SAINGI TÄDIKS!!! Väike armas Jesper, oehhh kuidas ma ei suuda nädalavahetust ära oodata, et teda lõpuks käes hoida! :') Veel õhtulgi, ta pilti vaadates hakkasin nutma, sest see tundub nii uskumatu, väike ilmaime!!!
Tundub, et pean käed kiirelt käima laskma. Täna panen kihid omavahel haaknõeltega kokku ning homses tunnis siis hakkan neid omavahel kokku õmblema (vist?). :D

Seekord pole kahjuks pilte, kuid luban, et järgmine kord on see-eest rohkem!

Järgmise nädalani,
Eliise.

Rasked otsused

Heiheeiiiii!

Nagu Te ilmselt mäletate, siis eelmisel nädalal sain valmis triibulise teki-moodi asja.

 

(kui kellelgi peaks mäluga probleeme olema, või lihtsalt väsimus kallal, siis turgutan teie mälu selle pildiga.)

Tunnis hakkasin siis tekki lahti lõikama, et tekiks nn lapid. Ütleme siis nii, et kangaste lõikamine

ikka kohe üldse ei istu mulle ja sirgelt lõikamisega on mul ka ikka palju probleeme. :D

Tunni lõpuks sain siiski ribad lõigatud, seega pole hullu midagi.

 Nüüd pühapäeval või esmaspäeval (täpselt ei mäleta, kuna koolis ei käinud) võtsin end käsile ja hakkasin siis neid ribasid uuesti omavahel kokku õmblema. Vahepeal ei saanud ma  masinaga päris hästi läbi ja meil tekkis arusaamatusi aga aega-võttis-asja-sai lõppudelõpuks. Praegu võtan hoogu, et õmblused ära pressida ja siis ongi pealmise lapilise osaga vsjo.

 Homme on jälle kolmapäev ehk kästiöö tund, ma nüüd ei teagi, mis saab. Haiguse pisik on mul veel sees ning homme lähen arsti juurde ehk mul on suur otsus vaja teha... KAS minna kooli ja nakatada ennast mõne uue pisikuga (tegelt peaks end hoidma, vaheajal 2 tähtsat reisi tulemas) või rabada kodus tööd teha...Õnneks on mõtlemisaega homseni :D 

                                                            Kodune Õmblustöökoda.

Vabandan kortsude pärast, ma pole veel triikida jõudnud :D 

NING ma mainin veelkord, et roheline on tegelikult palju ilusam, siia üles laadides lihtsalt kvaliteet kuidagi kaob ära, sest telefonis on need täitsa ilusad rohelised. :/ 

Seniks olge tublid ja nautige sügist,

(Ps! Soojad riided selga)

Eliise.

Progress

Hei people! 

Eelmine nädal jäi kirjutamata, kuna postitus oleks ilmselt väga lühike tulnud ja ma ei näinud sellel erilist mõtet. Igatahes, vahepeal pidin kangaste lõikamisega päris palju tegelema, kuna noh... ütleme nii, et ma ei oska väga sirgelt lõigata :D. 

Lõpuks, kui kõik kangad olid suure töö ja vaevaga sirgeks lõigatud (:D), pakkus õpetaja mulle välja natuke lihtsama viisi, kui seal videos mille kunagi siia lisasin. Hakkasin siis kangaid pikuti kokku õmblema, 3 riba jäi õmblemata. Võtsin need koju kaasa ja hakkangi täna õmblema ja pressima, et järgmiseks tunniks oleks see töö tehtud! Seda, mis täpselt edasi toimuma hakkab, ma ei tea..kuidagi pean need kangad nüüd uuesti tükkideks lõikama, et tekiks ruudud?! See on täitsa raketiteadus ausaltöeldes, aga õnneks õpetaja on nii hea ja oskab alati aidata! :) 

Järgmise korrani,

Eliise.

working hard

Hetkel selline asi valmis